Teekond paradiisisaarele

Sai alguse Tallinnast laeva peale minnes ja kuna reisisin üksinda ja kellegagi võimalust arutada ei olnud, siis tekkisid järgmised küsimused:

1. Kuidas Julia Robetsil on Eat.Pray.Love filmis selline alahuul, et isegi hobustel oleks oma alamoka väiksuse üle piinlik  olla?

2. Miks kõik soome naised Vikingline’i laeval kannavad musti viikareid, on suure kõhuga ja üldse meenutavad Karlossonit?

3. Kuidas on minust rahvuslik teema mööda läinud. Piinlik öelda, kuid tunnen ennast alati suht viimase rüütlina kui kuskil mingit vana eesti-oma-lugu lastakse, mis kõik teised käima paneb, kuid mind täiesti külmaks jätab. Laulupeol olen alati truult käinud, kuid mingit heureka-elamust ma sealt saanud ei ole. Vanalinn on tore küll, kui hilissügine pime Helsingi oma laiade ja tühjade tänavate ning oma sirgete ja suursuguste majadega jättis väga sügava mulje. Loodan, et nüüd passi ära ei võeta ja nimeks Toiminen ei panda :)

4. Helsingi rongijaamas tekkis tunne, et olen juba aasias, sest ühtegi teist värvi ega rassi esindatud ei olnud.

5. Hea koht Heatrow lennujaamas kindlustas otsevaate maandumisrajale, mida sain jälgida terve tööpäeva jagu. Ja nii imelik kui see ka ei ole, siis keskmine maandumissagedus oli 7-8 lennukit 10min jooksul. Kusjuures rekord oli 10 lennukit per 10min. Sünge

6. Miks laste ristsõnade lahendamine on hoopis lahedam kui täiskasvanute oma?

7. CebuPacificu säästunipid: asjad tuleb alati välja võtta ja uuesti check-innida, selliseid mehi kes tõstaks koti ühest kärust teise lihtsalt ei ole. Lennukist lahkudes peab turvarihmad korralikult risti panema ja lukustama, ja et seda keegi ära ei unustaks, siis tuletatakse seda pidevalt meelde. Cebu lennujaamas ei tööta peale kella 11 õhtul eskalaatorid. Kui sa arvad et kes öösel lennata viitsib, siis tasub minna cebu chekk-inni vaatama pool kolm öösel, kus rahvast on rohkem kui Tallina omas päevaga kokku. Kuid selle eest on tollis 5 inimest, kellele kõigile pean ühte suvalist lehte näitama. Võibolla on ka siinpool sotsiaaltöökohad loodud…

Vastused küsimustele on kommentaarides teretulnud :)

Mõned pildid ka Boracay’st:

Kus nalja ei mõisteta..

Kus kotid tuuakse käruga ja igaüks leiab oma ning viimane jääb ilma..

Kus minu elamine on kenasti palmide vahele peidetud..

Kus vihm on mu tänavale liiga teinud..

Kuid tee surfiklubisse on sõna otseses mõttes nagu kivist..

Teadagi mis lohet oli vaja klubis parandada..

Kus white beacil on tõsiselt valge liiv..

Ja milline näeks Mona Lisa välja siis kui ta oleks filipiino.. :)

Päikest!