Suur täiskuu ja eestlased

No mis te ise arvate kui on olemas sellised komponendid nagu päike, soe õhtu ja eestlased, mis siis saab? Grilli saab otseloomulikult :)

Ja täpselt nii eile läkski. Kuna privaatsus ja intiimsus on inimestele olulised, siis kasutan siin blogis kõikide eesti soost mehepoegade nimena Mart’i ja kenasid eesti tütarlapsi nimetan Marideks. No offens.

Kui päev hakkas kenasti õhtusse veerema, sain klubis kokku saarel jube pikemalt elanud Mart1’ga, kellel oli salaplaan minna teiste eestlaste juurde, kus pidi kena grillijuhla toimuma. Et oma rõõmu jagada siis kutsusin naabermajast norraka Kai ka kaasa. Teepeal saime lisaks veel Mart1 tyttoystava, kes on siitkandist pärit, näeb kena välja ja on poole vanem kui välja paistab. Meie teerajaks sai just valminud betoonist teeke, mis juhatas meid läbi lämmi suveõhu meie soovitud villa poole.

Kohale jõudes selgus, et eestlased olid tõesti saanud endale kiriku keset küla või villa kesest agulit. Et tänavalt kohale jõuda tuli ületada takistusrada, mis sisaldas nii lehmasitta kui poriseid mudaauke, kuid tänu Mart1 telefoni valgusele oli see meile köömes.

Kui majast veel rääkida, siis asus see tõesti viisakalt väljendades karuperses, mida ümbritses suhtkoht agul, mille ees oli suur rohtu kasvanud veesilm, kus lehmad pidid ujuma ja elama mürgised konnad, kes oma ära sööja ära mürgitavad. Maja oli samuti suht maasikas, koos nelja korruse ja kahe basseiniga. Ei kujuta ettte, kes selle maja projekteeris või välja mõtles, kuid mingeid väga kangeid seeni pidi ta olema söönud küll. Sellist ruumi raiskamist ja ruumi kasutust polnud enne kohanud.

Peldikud  olid nii suured, et mitte ära eksida, kasutasin gps’i ja kohaliku filopiino kaarti. Ja et suurusest vähe oleks, siis oli seal isegi fotosilmaga pissuaar. Esimesel kahel korrusel asusid toad, kus seened olid jäänud söömata ja valge kuubik tundus kõige parem mõte. Kolmandal korrusel oli lihtsalt üks suur ruum ja neljas korrus oli nagu terrass või midagi. Põrandad oli tehtud mingist mustast kivist, mis pidi vist soliidsem välja nägema, kuid kogu selle kupatuse juures see kahjuks ei töödanud. Laed olid samuti kenasti pruune plekke täis, mille sotsiaalmälu mäletas veel ägedaid pidusid ja pruuniks oksüdeeruvaid naelapäid. Selline kena ja comfi koht elamiseks...

Villas elasid 5 kenat ja toredat eestlast, kellest kolmega oli eile võimalus ka lähedalt tutvuda, teised kaks (Mart4 ja Mari2) oli läinud Manilasse kultuuri ja romantikat otsima. Mart2 ja Mari1’ga olime tutvunud juba varem rannas, kuid Mart3’e polnud varem näinud.

Kui meie kohale jõudsime oli grill juba alanud. Grilliks läks nii kana kui siga. Kõrvale oli pakuti Mart1 tehtud spirit rice’i ja värsket kurki, keelekasteks oli valida nii vett, jääteed kui kõike muud mida igaüks ise tahtis või oli endale kaasa võtnud. Suure lehvitamise peale aeti söed kurjemaks ja grillijuhla võis alata.

Sai seal üksjagu aega jämmitud, kui oli aeg liikuda rannapoole, kus jungle baaris oli full moon party. Kuu oli tõesti täitsa ümmargune ja asus peakohal, mistõttu kõik see maa oli valge nagu päeval. Party ise oli ka päris tore koos oma karvaste ja suleliste pidulistega, kellest mõni oli tulnud koos pardiga ning kus paljud kuulusid lady-boy’de sugukonda. Muusikaks oli valitud saksa über tecno, mis meiega liitunud Sascha’le (instruktor meie klubis) oli nagu hingele pai ning mis sobis hästi selle sürri õhkkonnaga, mis seal merekaldal džunglibaaris valitses. Seenetega siin kohalikud ei koonerda..

Mingi hetk sai norm täis ja oli aeg koju minna, kuid varem polnud näinud, et see tõus siin nii kõrge võib olla, mispärast kojumineku rajana pidime kasutama kõikvõimalikke müüre ja teisi kõrgendusi rannal.