Läbikukkunud avantüür

Mõnikord on juba ette teada, et oled kaotanud.

Eile õhtul sain Liinalt kõne, et ta vist ei jõua enne küllaminekut poest läbi lipsata, parem kui mina seda teeksin. Ja et asi ikka kristal-kleer oleks, lisas ta muuseas, et osta midagi head, midagi eriti spetsiaali, üllata mind... Viimane kord kui Liinat üllatama pidin, kukkus see välja nagu uppund kuke pakkumine pidulikul õhtusöögil...

Olukorra muutis veel keerulisemaks asjaolu, et olin just enne pool kooki (tagasihoidlik nagu ma olen) kinni pistnud ja ainuüksi selle peale mõtlemine ajas mao turri. See on suht sama keiss kui täishetero saata haard-koord geibaari endale kaaslast otsima. No üldse ei kutsunud, kuid saatuse ees pole kellelgi pääsu. Lonkasin lonkat-lonkat selverisse koogileti ette ja hakkasin praadima. Täpsemalt valima. Otse loomulikult oli valikus 1001 erinevat kooki-torti, mis mulle rõõmsalt otsa vaatasid. Kuid arusaades minu raskest olukorrast, hakkasid vaikselt naeru mugistama, samal ajal lauldes: võta võta mind, ma olen kindel valik, teel diivanile...

Ja nii ma seal valisin ja valisin, suutmata otsustada millised koogid vastavad etteantud kriteeriumitele. Panin koogi korvi ja võtsin välja. Siis jälle uuesti korvi, kuid ikkagi ei tundunud õige valik. Peas vasardamas üllatuse nõue. Peale viiteteist minut marineerimist koogileti ees muutus see kahtlaseks turvadele, kes tulid nägemisulatusse minu tegevust kontrollima. Nende asemel oleks ise hoopis konkreetsem olnud, et üllatusi vältida. Lõpuks, laup higine, valisin kaks kõige ahvatlemat kooki korvi ja liikusin kassasse nr 13. Auto poole sammudes läks tunne juba päris mõnusaks, nagu oleks mingi eriti olulise asjaga hakkama saanud.

Kuid see ei olnud veel lõpp. Sõites külaliste manu, hakkasin tee peal mõtlema, et ok küll, et koogid on head, kuid kas nendest jätkub. Sest lisaks sellele, et nad pidid vähemalt ringiga paremad olema kui kõik teised koogid maailmas ja lisaks veel üllatuse valmistama. Kuid mitte vähem oluline oli samuti maht, mis rahuldaks kõigi vajadused. Egas midagi, ots ringi ja uuesti poodi.

Näpus kolm kooki, mis hilisemal degusteerimisel väga heaks kiideti ning millest rohkem kui 75% üle jäi, liikusin julgelt vastu oma saatusele.

Kõik maailma naised: kui te midagi tahate, siis palun öelge meestele mida te TÄPSELT tahate, siis kõigil elu kergem. Las üllatused tulevad ise teie juurde.

Uppund kukk jäi seekord maitsmata :)