Monday, November 9, 2009

Lohetätoveeringuga tüdruk


Ehk siis maakeeli Män som hatar kvinnor (Steig larsson RIP) on täiega sedööver. Etterutates võin öelda, et pettuma peavad ainult need, kes loodavad sealt mõnusat surfijuttu leida. Raamat on täiega sõltuvust tekitav dektetiiv-romaan. Niikui kätte saad, siis ei taha enam käest panna.

Selle parimaks näiteks on Pärnu-Tallinn ots pühapäeval koos surfikunnide Marguse ja Mardiga, kus tavaliselt jätkub juttu maast-ja-ilmast, siis seekord võtsin tuimalt raamatu ette ja lugesin kuni haruteeni.. õnneks ei pannud nad seda pahaks :)

Raamat haarab just oma värskuse ja tõelisusega, vahepeal tekib tunne nagu oleksid seal ise osaline. Puudu ei ole ka armastuse eri vormidest. Alustades alateadvuse sügavamaid sooni masseeriva tundepuhangutega ja lõpetades psühhopervessuse-pataloogia valdkonda kuuluva pulseeriva isa-venna-õe suhtega, kus vägistatakse kõiki nii kuis raksub. Raamatu suuremaks plussiks tuleb lugada veel seda, et autor on suutunud ära hoida ilusaid lõppe ja kokkuvõtteid ning asendanud need huvitavate ei-osanud-oodatagi üllatustega.
Sõltlastele lisaks trioloogia osad: Tüdrku, kes mängis tulega ja The Girl Who Kicked The Hornets (pole veel ära tõlgitud)


Andke tuld!


6 comments:

  1. Ei pannud pahaks tõesti :) aga kas sa seda tead, mida see pealkiri otsetõlkes tähendab? :p

    ReplyDelete
  2. :) guud siim guud :)
    Tegelt see pani mind hoopis mõtlema, et kui originaalis selline pealkiri, siis eestlastele müüakse naistega seda raamatut jne jne Samas kas lohe nakolliga naine siis on midagi enamat ka nende meeste jaoks, kes naisi vihkavad jne jne :) palju häid mõtteid.

    ReplyDelete
  3. Usun, et tegelt tõlgiti lihtsalt tuimalt inglisekeelne pealkiri ära.. Nii palju siis originaalsusest ;)

    ReplyDelete
  4. Siim, kas Sina olid see, kes keskas kirjandite kirjutamise raske koorma all oigas ja ägises või panen ma segast?
    Igatahes.. tahaks teada, mitu punkti Sa nowadays lõpukirjandi eest saaksid:)
    väga mõnus on lugeda Su jutte..

    ReplyDelete
  5. Selle kirjandi-kirjutamis-ajaga on muutunud kaks asja:
    1)tohutu ideederagastik on asendunud mottevoogudega, mis aitavad pusida rohkem fookuses ja minna sugavti
    2)siin ei sea keegi minu fantaasiad kahtluse alla ega piira neid

    Elu-kirjandipunktid loeme kokku Parnu rannas, siis kui olen saanud just 75 ja merelt maha tulnud :)

    ReplyDelete