Kuu ja tähtede seis oli täna hommikuks asjad nii sättinud, et meie surfilaguun oli veest tühjaks jooksnud. Kuna olin eile aegsasti tõusu-mõõna-graafikust kõige madalama hetke välja vaadanud, siis olin hommikul koos ärkava päikesega kohal.
Ega see tõus ja mõõn midagi eriskummalist polegi, kuna seda võib kohata nii siin kui ka paljudes teistes kohtades üle maailma, kuid Boracay puhul teeb selle huvitavaks madal laguun, mis sõna otseses mõttes veest tühjaks jääb ja vees leiduvad siilid-meritähed-korallid ja kõik muud elukad kenasti päevavalgele toob.
Karjamaa, kus ainult lehmad on puudu..
Tõusev hommikune päike..
Kena meritähe eri-värvi-mudelid…
Siilipoisid ready to attack..
Kaitsepostisioonidel..
Või lihtsalt peidus..
Korallid..
Kahjuks pildilt ei ole liiga hästi näha, kuid asi helendas helesiniselt nagu keevitusvalgus..
Riispõld koos kalameestega..
See puu vasakul korallirahnu otsas on ikka täielik vastupidavuse sünonüüm, leides endale kasvamiseks koha, kus puudub kõik selleks vajalik..
Kena hommik koos päikesetõusuga :)
Suurepärane ülevaade ;) Päikest Sulle, Siim
ReplyDeleteTervitused Ly´lt
Pildid ja jutud on lahedad, kuid surfi osakaal nendes on ülekohtuselt väike. Oled sa turist või surfar? :P Või küsimus selles, et tuul puhub samamoodi "koguaeg" nagu Vietnamis ;)
ReplyDeleteKuule vennaraas :)
ReplyDeleteSa kudagi õhukeseks jäänud selle ajaga! Aga nüüd ruttu riisi ja juurikaid sööma :)
Tervitustega õde Berit ja ülejäänud asjaosalised.