Thursday, March 18, 2010

Sex, Drugs & Rock’n Roll

Seks esines küll fantaasia tasemel, kuid Jorma kaasaantud süstal töötas korralikult ning Finnairi pakutav Soome rokikogumik ei kõlba kuhugi.

Minu marsuut MuiNe-Saigon-Bangkok-Helsinki-Tallinn sai alguse kolmapäevasel pärastlõunal, sellal kui tuul sahistas korralikult ning päike polnud sugugi kade omi volüüme näitama. Mui Ne mis oli olnud minu koduks juba rohkem kui viimased kolm kuud näitas ennast viimasel päeval kõige paremast küljest. Viimase hetkeni olin mereääres ning nautisin tormist päikest täis merd, mis on nii lummav, et äraminek kujunes eriti raskeks. Liikuma hakates tuli väike pisar ikka maha panna.

Hotelli tellitud buss oli tõeline loom, vähemalt oma suuruse osas. Ega ma väga täpselt sotti ei saanud kui nad tellisid, kuid mäletan, et kuna suure ja väikese vahe oli ainult 5$, siis valisin otseloomulikult suurema. Milleks oli siis kõrgendatud kerega 15-kohaline Ford Transit. Suht aus oli seal üksi sõita, süda natuke kraapis ressursi raiskamise pärast, kuid oleme ausad, eks ole üksjagu tihketes bussides juba sõidetud ka.

Bussijuhiks oli valitud suht tasakaalukas vanem meesterahvas, kes tegi oma tööd korralikult ja 4h15min pärast olin juba lennujaamas. Mis tähendas paari tunnist passimist-ootamist enne tšekkinni. Bussis oli jalg suht enam vähem, kuid lennujaama jõudes oli olemine kuidagi hõre.

IMG_0401 uus

Varsti hakkasid asjad liikuma ning mind poputades ja ratastooli rallides sõidutati mind Tai Kuningliku Õhu bisnessklassi kohaselt Rose Lounge. Koht oli väga mõnus koos pehmete tugitoolide, avara olemise ja heade söökide-jookidega. Minu tähelepanu koondus muidugi inimestele, kes seda luksust endale lubada said. Kokkuvõttvalt võib öelda, et enamvähem kõik stereotüübid olid esindatud alates pintsaklipslastest kuni bäkkbäkerseniteni, kes sõbra kaudu kuidagi soodsa äriklassi smuugeldanud. Ja muidugi vigased nagu mina. Lennuki äriklassi osa oli suht sarnane tavalise teemaga, kuid istmeid pea poole vähem ja need vähesed ka oluliselt laiemad. Ei saanud istutagi kui juba pakuti šampust ja muid jooke. Teenindav personal oli suht hästi pugemiseks treenitud, seega seal üllatusi polnud. Söögid serveeriti kiirelt ning olid suht-koht korralikud, kuid samuti mitte, midagi väga erilist.

Maandudes oli juba tool vastas, kes sõidutas mind järgmise lennu poole, milleks oli Bangkok-Helsinki ja Finnairi äriklass. Lounge kus pidime ootama oli Rouse’ga võrreldes nõrk, kuid sisaldas samuti sööke-jooke ja pehmeid nahkdiivaneid. Seal viisin läbi ka enda süstimise, mis kohalikud töötajad hetkeks vibusse ajas, kuid aja möödudes ja seletuste lisandudes läks elu edasi.

IMG_0404 uus

Finnairi äriklass oli aus. Just selline peakski üks tavaline pikamaalend välja nägema. Hea ja sõbralik teenindus (mitte üliperssepugevgeilikoikuinunnu), sellised istmed, kus saad ennast tegelikult kah sirgeks ajada, suur ekraan ja veel paremad kõrvaklapid. Toit oli samuti vinks-vonks ja millestki puudust ei tundnud, iga hetk võisid midagi juurde küsida kui tahtmine tuli. Enne söögikorda toodi korralikult menüü, kust suurt valida ei saanud, kuid vähemalt said enne teada, mis jutud tulevad. Arenguruumi on neil kindlasti multimeedia osas, mis vähemalt kaks korda kokku jooksis ning mille sisu väga tihe ei olnud, vähemalt võrreldes KLM’i turistiklassiga. Näiteks muusika osas oli peamiselt soome omad peerud, no palju õnne…

Ratastooliga reisides on huvitav see, et kui muidu ikka kõik naeratavad ja lasevad niisama läbi, siis tollis on olukord totaalselt erinev. Mind pole vist kunagi nii korralikult läbiotsitud kui nüüd. Särgi alt ja pealt, püksisäärest jne….hea et veel kipsist otsima ei hakatud. Ja nii igalpool.

Pikal lennul juhtusin kõrvuti istuma ühe väga laheda vanaga, kes oli just oma tütrel külas käinud aussis ja oli tagasi koduteel Frankfurti. Oma elu jooksul oli ta palju reisinud, elanud pikalt LA’s ja nüüd tagasi kodumaal. Annaksin vähemalt oma kipsi selle eest kui viie-kuue-kümbiselt ise nii norm tüüp oleks. Respect!

Nüüd on veel jäänud Helsinki-Tallinn, kus lifti ei ole ja tuleb kuidagi oma jõududega lennukisse ja sealt välja saada. Lühikesed püksid, miinus kraadid ja paljad jalad tulevad kasuks.

Varsti: Welcome to Estonia!

2 comments:

  1. Head paranemist! Aga kas sul on siis nüüd Mui Ne-ga lõpp ning sinu blogist ei saagi käia nostalgia-annust ammutamas?

    ReplyDelete
  2. Hei, selleks hooajaks on MuiNe'ga ühelpool, kuid õnneks ei ole mägede taga enam järgmine hooaeg ;)

    ReplyDelete