Kohalikele jõulud väga teema ei ole, kuid turistide heaolu nimel ollakse valmis need pühad vastuvõtma. Niisiis olid erinevat sorti täispuhutud jõuluvanad, vilkuvad tulukesed ja ehitud palmid valmis juba nädal enne jõule. Kõik ikka selleks, et siiareisinutelt erinevate vahendite abil viimanegi kui füür välja pigistada. Eile rääkisin ühe oma õpilase, taanlase Martiniga, kuidas see oli käinud koos naise ja pisipojaga ühe hotelli korraldatud jõulupeol. Kus jõuluvana oli vist kergelt svipsis olnud ja tunnikese lihtsalt ringi jauranud ning lõpuks lillepotti kalu toitnud.. (okei, okei päris mõõka ei olnud pannud, kuid ega palju polnud puudu olnud ka jäänud). Loodame, et pisipoeg sellepärast usku päkapikkudesse ei kaota..
Meie enda jõulud kujunesid sarnaseks Eesti omadega, kus laualt ei puudunud ka verivorst. Peale tööd rannas liikusime kiirelt koju, kus Jorma võttis sisse koka, mina koorija-puhastaja ning filipiinidelt külla saabunud Liis hakkaija rolli. Pärast pooleteise tunnist rasket rassimist oli valmis: keedetud kartulid, hapukapsas, verivorstid ja vietnamipärane pajaroog, et me ikka ära ei unustaks kus me asume. Kuna toitu oli küllaldaselt, siis sõime ennast täitsa külili, mistõttu jäin hiljem ka trepile asetatud vaibale magama :) Tegime ka suure kausi kartulisalatit, mis peale jaheduskuuri külmaris, järgmisel hommikul, kõigi lemmikuks osutus.
Jõulupühadeks (25.dets) oli korraldatud meie kõrval asuvas söögikohas, surfiklubis töötavate, surfavate ja nende sõpradele ühine söömaaeg. Esmapilgul tundus kohalike olusid arvestades ürituse hind, veerand miljonit, kahtlaselt suur, kuid söögid olid väga head ning kindlasti oma hinda väärt. Otseloomulikult sõime ennast täiesti kinni.
Kui lähedased, kuum päikseline ja tuuline ilm väljaarvata, siis möödusid meie jõulud traditsiooniliselt. Ainult Vietnami meeste komme särk rinnuni koorida hakkab vaikselt külge jääma… :)
No comments:
Post a Comment